Maardu linn korraldas 20.-22. jaanuarini suure rahvusvahelise ürituse- Ülemaailmse Talviste Linnade Linnapeade Assotsiatsiooni (WWCAM) konverentsi, millel käsitletakse keskkonnaprobleeme sotsiaalsete, majanduslike, kultuuriliste ja tehnoloogiliste muutuste valguses.Mõõtmetelt ja tasemelt võiks eesseisev konverents olla aasta sündmus mitte ainult Maardu mastaabis vaid ka vabariigis tervikuna. Toimetuse küsimustele selle mastaapse foorumi kohta vastab linnapea Georgi Bõstrov.
Jutustage palun, kuidas ja millal tekkis idee korraldada selliseid linnajuhtide ahvusvahelisi kokkusaamisi.
Miks just Maardu valiti nii tähtsa konverentsi korraldajaks?
Georgi Bõstrov: Täpsustagem pisut – konverentsi korraldajaks on Ülemaailmne Talviste Linnade Linnapeade Assotsiatsioon (ingliskeelne lühend WWCAM), mille peakorter asub Jaapanis, Sapporos.
Selle Assotsiatsiooni liikmeks astusime pea kümme aastat tagasi, st kui see rahvusvaheline organisatsioon moodustati. Juba kujunenud traditsiooni kohaselt korraldatakse analoogilisi konverentse igal aastal ja need on organisatsiooni peamised töövormid, kusjuures igal aastal võõrustab konverentsi erinev linn- assotsiatsiooni liige. Meile on mitmel
korral tehtud ettepanekuid konverentsi korraldamiseks, kuid erinevatel põhjustel oleme sellest seni loobunud. 2009 aastal pidi konverents toimuma Kanada linnas Prince George’is, kuid kuna see linn on üks 2010 aasta Vancouveri taliolümpiamängude võistluspaikadest, loobusid nad sellest ja Assotsiatsiooni juhatus pöördus minu poole ettepanekuga korraldada konverents Maardu linnas.
Olles kaalunud olemasolevaid võimalusi ning saanud nõusoleku loobuda väga kuluka rahvusvahelise näituse korraldamisest, sain korraldava linna linnapeana anda oma nõusoleku konverentsi läbiviimiseks meie linnas.
Möödunud aastal Norras toimunud foorumil presenteerisime Maardu konverentsi, ühtlasi kiideti heaks meie ettevalmistused ja kinnitati konverentsi teemad ja päevakord. Järgmine konverents toimub Mongoolia pealinnas Ulanbaataris.
Mida kujutab endast Talviste Linnade Linnapeade Assotsiatsioon, kirjeldage selle organisatsiooni asutamise lugu. Milline koht on sellel organisatsioonil rahvusvaheliste organisatsioonide süsteemis?
Georgi Bõstrov: Assotsiatsioon tegutseb juba 10 aastat, varasem nimetus oli Talviste Linnade Linnapeade Liit. Praegu kuulub organisatsiooniüle 20 linna maailma eri nurkadest, keda esindavad linnapead. Enim on esindatud Kagu -Aasia riikide linnad : Jaapan, Lõuna-Korea, Hiina RV , Mongoolia. Põhjamaadest kuuluvad assotsiatsiooni selliste riikide nagu Soome, Norra, Taani (Gröönimaa) linnad, aga ka esindajad USA-st ja Kanadast. Endise NSVL riikidest kuuluvad liitu Valgevene ja Ukraina linnade linnapead, Baltikumist aga on peale Maardu astunud organisatsiooni liikmeks ka üks Leedu linn Kaunas. Assotsiatsioon ei sea endale globaalseid eesmärke ega püüa võistelda mõjukate rahvusvaheliste organisatsioonidega nagu ÜRO, OSCE jne. Meie eesmärk on arendada suhteid ja vahetada eesrindlikke kogemusi linnaelu korraldamise valdkonnas. Iga konverents on pühendatud mõnele aktuaalsele teemale, millega peavad rinda pistma kõik organisatsiooni liikmed.
Jätkuvas finantsilise ja majanduskriisi piirkonnas vaevleva Maardu jaoks, kelle spetsiifikaks on kõrgendatud keskkonnaoht, on keskkonnakaitsega seonduvad probleemid , areng multikultuurses ühiskonnas ja e-riik aktuaalsed teemad ning loodame oma kolleegidelt mujal maailmas saada kasulikku infot ja nõuandeid, mida oleks võimalik praktikas rakendada. Arvan, et kogemus pakub huvi ka vabariigis tervikuna, sest Maardu probleemid ei erine probleemidest riigis tervikuna.
Teisest küljest saavad Assotsiatsiooni liikmed, kes konverentsist osa võtavad, võimaluse näha oma silmaga, kuidas juhitakse Maardu linna ning saavad muljeid Eestist tervikuna, sest valdav enamik konverentsi külalistest on Eestis esmakordselt. Selles mõttes on Maardul ülemaailmse globaliseerumise valguses oma oll täita, mis, nõustugem, on kooskõlas maailmas viimasel ajal toimunud muutustega.
Ülemaailmse Talviste Linnade Linnapeade Assotsiatsiooni eeliseks on see, et see on väga avatud ja demokraatlik organisatsioon, mis ei nõua liikmeks saamisel mingeid formaalsusi. Peamine on huvi uuenduste vastu ning soov elada ja tööd teha mitte isoleerituna, vaid tihedas koostöös partneritega, kellelt on, mida õppida ja praktikas ellu rakendada. Kuigi, alati tuleb meeles pidada, et me elame erinevates tingimustes, meie riikides on erinev ühiskondli-poliitiline olukord, erinev heaolu ning majanduse arengutase, erinev mentaliteet ja rahvuslikud traditisioonid. Seepärast ei saa ühtki kogemust mehhaaniliselt ja kinnisilmi üle võtta. Kuid ükski teadmine ei ole liigne ega kasutu, kui lahendatakse mõnd praktilist linna arengu probleemi.
Konverentsid, linnapeade isiklikud kontaktid ja kohtumised, vastastikune arutelu laiendavad meie silmaringi, ei lase rutiini vajuda ja stagneeruda, mis on väga ohtlik meie pidevalt muutuvas maailmas. Ehk selles ongi peamine rahvusvahelistes projektides, nagu Talviste Linnade Linnapeade Assotsiatsioon, osalemise mõte.
Georgi Bõstrov: olen mitmel korral saanud jälgida, kuidas on valmistutud analoogilisteks üritusteks mujal maailmas ning seetõttu ei olnud meile saladuseks, et ellise esindusliku konverentsi korraldamine on seotud tõsise organisatoorse tööga ja nõuab mitte just väikseid väljaminekuid. Teades olukorda, alustas Maardu linnavalitsus konverentsi korraldamist juba möödunud suvel. Et ettevalmistustöö sujuks tõrgeteta, reserveerisime varakult vajalikud vahendid ja korraldasime konverentsi korraldaja leidmiseks konkursi firmade vahel, kellel on pikaajaline kogemus sarnaste ürituste korraldamisel. Kõik see võimaldab meil konverentsile vastu minna täies valmisolekus- tuleb meil ju vastu võtta paarkümmend välismaist delegatsiooni erinevatest maailma nurkadest, kindlustada nii konverentsi kõrgetasemeline läbiviimine kui ka meie külaliste majutamine ja toitlustamine ning korraldada ka kultuuriprogramm.
Väga tõsiselt tuli vaeva näha sünkroontõlgete korraldamisega, sst sel tasemel spetsialiste, kes valdaksid korea, hiina ja mongoli keelt, vabariigis lihtsalt ei leidu ning meil tuli neid spetsialiste otsida isegi Venemaalt ja Valgevenest. Palju on tehtud, et konverentsi külalised näeksid Maardut sellisena, nagu teda tunnevad linnaelanikud – puhta, hooldatu ja heakorrastatuna, mis ebatavaliselt lumerohke talve tõttu ei ole just ülesanne kergete killast ning nõuab kommunaalteenistuste kolossaalseid jõupingutusi. Tähelepanuta pole jäänud ka atribuutika. Spetsiaalselt konverentsi tarbeks on linnavalitsus välja andnud raamatu Maardu kohta, mis täiendab ja arendab edasi varasemat väljaannet. Praeguses redaktsioonis on palju põhjalikumalt kajastatud linna ajalugu, palju konkreetsemal antud edasi elu tänapäeva Maardus kõigis oma ilmingutes. Meie külalisi ootavad suveniirid, mis meenutavad neile hiljem viibimist Maardus ja Eesti Vabariigis. Kõik osalejad saavad videofilmi, mis kajastab Maardu foorumi kõige olulisemaid sündmusi ja üritusi. Ja loomulikult, konverentsil võetakse vastu resolutsioonid, mis avavad käsitletud probleemide kogu spektri.
Kas konverentsi rahvusvahelisust arvestades on üritusele kutsutud ka vabariigi juhtkond?
Georgi Bõstrov: jah, oleme saatnud ametlikud kutsed keskkonnaministrile, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile ja kultuuriministrile ning ootame neid osalema. Kutsusime ka Harju Maavalitsuse juhtkonna, oma naabrid Jõelähtmest ja Viimsist. Aga konverentsil võivad osaleda kõik soovijad, selleks on vaja pöörduda korralduskomitee poole ja registreeruda. Ainuke palveärge tehke seda hiljem kui 2-3 päeva enne ürituse algust, et mitte tekitada organisaatoritele täiendavaid raskusi.
Ja viimane küsimus. Kui korraldatakse nii mastaapseid üritusi, leidub alati keegi, kes asub kritiseerima organisaatoreid ja isiklikult Georgi Bõstovi selle eest, et valitud on kõige ebasobivam aeg, kui möllab majanduskriis ning linnaeelarve on oluliselt kõhnunud võrreldes tõusuaegadega. Mida ütlete vastuseks oma oponentidele, kes Teid kritiseerivad?
Georgi Bõstrov: et kõige raskem on kritiseerida neid, kes midagi ei tee. Ning vastupidi- igasugust tegutsemist on kerge kritiseerida. Sellepärast suhtun sedalaadi kriitikasse rahulikult, kui soovite, filosoofiliselt. Kõneldes eelseisvast konverentsist, on see just niisugune juhtum, kus tilk tõrva meepotti sugugi ei riku, sest kasu sellisest üritusest ületab mitmekordselt korraldamiseks tehtavad kulutused. Võrdleme: Maardu linn finantseerib üritust ca 10% ulatuses ürituse maksumusest, ülejäänud kulud kannab Assotsiatsioon.
Vastutasuks saab meie väike linnake arengu ja rahvusvahelisi suhteid paljude maailma linnadega, mida poleks kunagi saavutatud, kui Bõstrov oleks linnapea, kes istub „kodus", oma kabineti mugavas tugitoolis. Ja mitte kuskilt poleks loota toetust, poleks kedagi, kellega arutada põletavaid linnaeluprobleeme. Ja käärikski meie Maardu omas mahlas, linnavõimud aga tegeleksid peamiselt jalgratta leiutamisega, mille on teised juba ammu kusagil kaugel ära leiutanud. Ja uskuge, alles pärast kümneaastast viibimist erinevates rahvusvahelistes struktuurides mõistad, kui tähtis on tänapäeval omada autoriteeti rahvusvahelise üldsuses, kui sind ja sinu linna teatakse kümnetes maailma riikides ning nähakse sinus kindlat partnerit ja liitlast.Aga seda, et see nõnda on, kinnitab Assotsiatsiooni juhtkonna kava pakkuda Bõstrovile ühte organisatsiooni juhi ametikohta ning juhtida Euroopa sektorit. Asi pole üldsegi pimedas auahnuses ning soovis saada kõrge ametikoht autoriteetses rahvusvahelises organisatsioonis, vaid võimaluses laiendada koostööväljavaateid teiste linnadega Maardu ja kõigi tema elanike huvides.
Mis puutub kriitikute koori, siis tean, kust seda oodata on. Kuid leian, et tõeline linnapea on see, kes oskab kuulata ja järeldusi teha, kuid seejuures juhtida „karavani" mööda täpselt kindlaksmääratud rada.
|
